Jaapani reis - viies päev

Hommikul tegelesime toibumisega, kõik peale Marguse said jalad üsna hästi alla. Sõitsime Harajukusse Yoyogi parki, mis pidi olema Lolitade meka, väidetavalt pidi neid olema seal sadade kaupa ja igal pool. Kohale jõudes leidsime 2 lolitat, kellest üks oli mitte üldse noor ega vormis mees. Lisaks seisis ta demonstratiivselt ühe trepi peal, nii et alt vaadates võis tõenäoliselt näha asju, mida näha ei tahaks.

 Tormiline tipptund autoteel

Rahulik kõrvaltänav.

Jalutasime pargis ja nägime üht järjekordset templit, mis pidi olema vana, nägi välja aga uhiuus. Park ise oli suur ja uhke, samas ka veidike metsik. Isiklikult mulle ei meeldi need pedantide pargid, kus muru on paar millimeetrit ja mis on pikitud üksikute täiuslike puudega. Yoyogi meenutas pigem pirogovi - inimesed vedelesid risti-rästi murul või taidlesid - kes tegi etendust, kes tantsis, keegi filmis kedagi, tegevust oli palju. Ühes kohas seisid sadade viisi sake tünnid, mis pidid templi läheduse tõttu eriti heaks käärima. Eestlasena olin üsna kindel, et tegu on tühjade vaatidega, sest siin see kas varastataks kohe ära või siis puuritaks auk sisse ja imetaks kõrrga tühjaks.

Tegime väikese tiiru, kuid nentisime, et midagi põnevat pole. Neiud läksid omas suunas, Robin andis alla ja läks koju. Mina, Tanel ja Valdar otsustasime, et peab ikka shoppamisala ka läbi käima, eriti kuna väike Valdar kurtis, et ta väikestele jalgadele on sandaale vaja. Enamus poodides nenditi, et eestis kartuli ja sealihaga kasvatatud mehepojale piisavalt suuri jalavarje polegi.

Tegime vahepeatuse McDonaldsis, sest tuleb ju kultuurilisi eripärasid proovida. Ostsime Taneliga mõlemad krevetiburgeri, samas kui Valdar näitas oma suurepärast väljendusoskust ja tellis "kogemata" terve suure eine. Muidugi aitasime tal friikaid süüa. Krevetiburger ise ei olnud väga eriline, pihvi asemel oli pihvist paksem veidi imelik tainatükk, mis koosnes 50%  ulatuses kalamaitselisest massist ja 50% krevettidest.

Ühes kaltsuka laadsest poes tundsime lõpuks maavärinat ka. Siiani olin arvanud, et mul on päikesest tasakaal paigast ära olnud, aga seekord oli aknast ilusti näha, kuidas majad õrnalt edasi-tagasi kiikusid. Saime Valdarile jalavarjud ja otsustasime koju liikuda, kuid enne seda põrkasime veel Marioni ja Tiiuga kokku. Saime teada, et kusagil on Evangelioni pood, mille me kahe silma vahele jätsime.

Evangelioni pood otsustus väga lahedaks, kuid meie jaoks liiga kalliks. Väga paljudel väljapandud kujudel oli juures ka silt "sold out", ilmselgelt on jaapani kultuuris tavaks viimane mudel poodi eputamiseks jätta, mitte mõnele õnnelikule müüa. Kuigi me midagi ei ostnud, koperdasime poes ringi ligi 2 tundi ja katsusime kõike, mida katsuda andis.

Koju jõudes oli Margus jalad alla saanud ja läks omal käel Tokyo ööelu avastama, olime üsna paljust päikese käes jalutamisest väsinud ja keerasime magama.