Jaapani reis - kaheksas päev

Seltskondade lahknevus hakkas tugevamini välja lööma. Tanel, Valdar, Robin ja Marion suundusid kahepäevasele onsen-episoodile Kinugawasse, mina, Tiiu ja Margus jäime esialgu hostelisse passima. Kuna mu enne reisi Reserved'ist ostetud lühikesed püksid olid tagumiku alale uued ventileerimisaugud kasvatanud, suundusime Tiiuga Shibuyasse uusi otsima. Peamiselt oli minu ülesanne olla koormaeesel Tiiule, kes aga mu ametit ei tunnistanud, nii et väga palju ma midagi kanda ei saanud. Leidsime Tiiule ühe kena langevari-top'i, ühe kollase särgi ja ühed roosad kingad. Kui Tiiu oli vaimustuses, et kõike müüakse tema suuruses, siis minul oli vastupidi - kõige suurem mudel, mis poes tavaliselt leidus, oli 28-30, mul pole mõtet alla 34 proovidagi ja pikk olen ma ka. Vahepeal sai õnne proovitud ka kohalikus XXXXXL poes, kus nentisin, et ma pole isegi Jaapani standardite järgi veel ekstreemselt paks. Naljapärast sai üks vöö 3 korda ümber Tiiu keritud. I pity da fat fool. Lõpuks leidsin läänemaailma poeketi H&M ja leidsin sealt mõistliku hinnaga endale 10+ taskuga lühkarid, mis mind reisi lõpuni ausalt teenisid. Ja taskutest leidis veel pärast reisigi üllatusi.

Üks asi, mis poodides väga häiris, oli pidev muusika. Kui Eestis on muusika üldjuhul mingi vaikne lounge või mõttetu siseraadio, siis Jaapani poodides oli alati kontserdivõrdne dubstep, mis tegi isegi rääkimie raskeks, ei kujuta ette mis tunne veel müüjatel on. Eks harjub ära, aga väsitab ju ikkagi. 

Rongijaama juures leidsime munga, kes tõmbas endale tähelepanu sellega, et seisis täiuslikult liikumatult. Usk peab tugev olema, sest nende viie minuti jooksul, mis me teda jälgisime, ei liigutanud tal mitte üks lihas ka.

Kuna õhtuni oli veel mitu ühikut aega ja keegi meist kolmest eriti midagi teha ei viitsinud, suundusin paarikümne meetri kaugusel asuvasse juuksurisse. Meeldetuletuseks - jaapanis asub kõik paarikümne meetri kaugusel. Kõigepealt oli muidugi käte ja jalgadega seletamise faas. Näitasin veel näpuga reisieelsele operatsioonihaavale oma peas: "koko ni kizu desu, ki o tsukette onegaishimasu" (siin on haav, olge palun ettevaatlik) mille peale juuksur näpuga haava torkis ja küsis: "kizu? itai desu ka? (haav? teeb haiget ka?) Otsustasin mitte närvi minna ja üritasin end lõdvaks lasta. Kahjuks oli see plaan hukule määratud, sest juuksuritool oli disainitud olema anatoomiline, kuid minust umbes poole väiksema inimese jaoks. Lõpuks sai afro minetatud, kui mind umbes kümneks minutiks lihtsalt toolile unustati. Siis tuli juuksuri naine (millegpärast jätsid pea kõik kohad pere-ettevõtete mulje), kes mu kukalt piirama hakkas. Kui Eestis lükatakse lihtsalt pardel vastu kukalt, siis seal kasutati peaaegu et kuuma habemejamisvaha ja õiget nuga. 20€ kergem, kogemuse võrra rikkam ja enam ma ei näinud välja nagu lillkapsas.

Õhtu veetsime kolmekesi taideldes. Rääkisime süviti oma tunnetest ja mõtetest, minu jaoks oli paar tolle õhtu ideed üsna maailmapilti kõigutavad. Aga sellest mõnes filosoofiapostituses. Lisaks oli meil tekkinud tüdimus jaapani toidust, nii et ostsime poest veerand kapsast ja närisime seda raevukalt.

Pärast mõningat jauramist jäi hostelituba kitsaks, nii et suundusime lähiümbrust avastama. Leidsime ühe laste mänguväljaku, mis oli taidlemiseks täiuslik, teepeal üritasin üht invasõidukit kaaperdada ning tagasiteel üritasime Margusega üht kei-trucki üles tõsta.

Suundusime edasi üle silla Asakusa suunas ning tervitasime kõiki möödujaid kolmehäälse rahvalauluga: "Pärnus oli üks tänav viltu". Silla alt leidisme päris palju kodutuid, kellest enamus magas pappkasti sees. Jaapanis kodutu olla ei tundu kuigi raske, eriti suvel, kuna temperatuur püsis üle 25. Väga kaua me seda avastamisretke küll teha ei viitsinud ja jõudsime hostelisse tagasi.

Majabaari ees kohtusime ühe poolkohalikuga - tegu oli nimelt ühe sakslasega, kes töötas kuagil lähedal itaalia restoranis. Rääkisime muljeid ning olime üllatunud, kui saime teada, et ta on selles üsna tagasihoidlikus hostelis varsti juba 10 kuud elanud.Rääkis, kuidas jaapanlaste töökultuur sisaldab suures osas teiste ahistamist ja närvidele käimist, eriti kui sa oled valge. Lisaks rääkis põnevatest kogemustest hostelis, kuidas keegi kõva MMA mees olevat baaris lühikese kakluse teinud ja välja visatud, kuidas üks 40ndates saksa härra olevat korduvalt paljalt ringi jooksnud ning kuidas üks 20ndates prantslane olevat ühe teise, 50 suunas tüüriva kohaliku daami ära sebinud. Veider.